Naljakad väljendid need..."südamele panema", "tugev olema"
"eks kunagi räägime/näeme"...lihtsalt
Ma tulin sinu juurde ja sain teada, et sa ei ole see, kelleks ma sind pidasin, kuna sa ei mõistnud mind või ei tahtnudki mõista. Aga selle üle ma ei kurvasta...enam. Ma olen õnnelik, sest ma armastan elu...mis siis, et see viimane kõlab nagu endale vägisi kinnitatav mantra. Aga ei, maailmast tõesti ei saa ära tüdineda, sest õnneks ei ole neid maailmu ainult üks...
Üldistan inimsuhted otse eluks, mis? Ma oleksin saanud elada ka ühes maailmas...tegelikult. Või oli see tegelikult sinu maailm? Nii sinu, et ei puutunud üldse minusse. Jah...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment