Ei saa öelda, et ma midagi TEAKSIN, aga ma usun, et ei ole suhteinimesi ja mitte-suhteinimesi, on ainult tunded või nende puudumine. Inimene, kes enne oli truu, teises emotsionaalselt kinni "suhteinimene" võib palju rohkem vabadust ihaleda ja tunda end uues suhtes tihti justkui vangistatuna...nagu tema eelmine partner temaga. Ning see, kes nii väga vabadust ihaledes vanal suhtel minna lasi, ei pruugi oma vabadusega eriti hästi toime tulla, tal on raske, kuigi ta seda ei oodanud, tema silmaalused muutuvad tumedaks ja teised võivad kinnitada, et mingist rahulolust pole tema puhul ilmselt juttugi.
On inimesi, kelle meelest on alati olemas liiga palju valikuid ja kes tahavad kõike ja mitte midagi (selle liigitusega lähen ma natuke vastuollu eelmise lõiguga, aga mis ei oleks täis vastuolu), samas kui on teine tüüp inimesi, kes tahavad kõike VÕI mitte midagi, kuid on siiski, vähemalt nooremana, valmis leppima ka mingi vahepealse variandiga. Ja esimesed teevad teistele haiget...alati. Võib-olla ka vastupidi. Mingil perioodil kindlasti. Kuigi tunded siia ei puutu, esimestel tekib ainult kaotustunne, nagu mõne asja puhul, mis vahel rõõmu tegi.
Ma tahan päikest ja Eestimaa suve...Eestimaa...kuna sügisel ma sinust lahkun.
No comments:
Post a Comment